Igaühe jaoks on kuskil keegi

Juba mõnda aega tagasi tellisin omale www.knitwitch.com lehelt lõnga. Imemõnus, pehme sallilõng. 100% alpaca. Tegelikult on selles süüdi Mary, kes saatis mulle seda lõnga ja ma kohe pidin tellima juurde. Rohelisele leidsin mustri ilma vaevata, aga sinisega tekkis probleeme. Alustasin Haapsalu salli, ei meeldinud ja harutasin üles. Järgmiseks võtsin ühe ruudu, aga ega see mulle ka ei meeldinud. Taas harutama. Nüüd siis lõpuks olen rahul. Tundub et muster ja lõng sobivad kokku.
Fern Garden. Palju nuppe, mustris 5silmaga, mina teen 7-ga.





Tööl, juba teist päeva pärast pisikest puhkust. Väsitav, kui oled harjunud kodus vedelema. Aga õnneks on veel tööd, nii et pole tarvis viriseda. Ja tegelikult on seltskond ka päris vahva, mis viga nii tööd teha.
Marekiga valisime autole värvi, talle meeldib punane....

minule must......

ja valge pildi printisime ka välja. Nii igaks juhuks et võib-olla....

Queen Anne´s Lace.

Täna oli imeilus päikeseline päev, just paras pildistamiseks. Sel korral Liisbet modelliks olla ei tahtnud, on hirmus nohune.



Muster Queen Anne´s Lace
Lõng Merinos Extra Titan Wool 100g/1400m.
Kaalu 42g.
Minu esimene sall nii peene lõngaga. Üllatavalt mõnus oli kududa ja ringvardaid ei läinudki vaja. Lõpp oli küll veidi ebamugav, aga paari rea kudumiseks ma ringvarrastele ka üle ei tahtnud minna. Olen vist mitu korda juba öelnud et Andrea mustrid mulle tohutult meeldivad. Lihtsalt kirja pandud ja ilusad. Tema disainitud salle tuleb veel ja veel.



Viljandi.
Reede lõunaaegu sõitsime Viljandisse. Liisbetil on alati tahtmine kohe maale minna, talle meeldib seal väga. Öö olime küll linnas, aga maale saime ka laupäeval. Sügis on kohale jõudnud, aga päike särab ikka. Vananaistesuvi.

Päevalilled on võimsad, nii pikad.



Kasvuhoones on tomatisaak ka vägev, nagu igal aastal.



Valge klaar oli päris valmis saanud, seest läbipaistev ja magus... Pirnid, astelpaju, mõned ploomid. Aias on sügis ikka päris magus. Kõrvitsadki olid juba päris pirakad. Kahjuks ei tulnud sel aastal meie arbuusidele mitte ühtegi palli otsa, aga üritame järgmisel korral uuesti.
Miki oskas meid jälle üllatada, talle meeldis kaalikate juurikaid närida.

Tikkimismaraton.

Minu esimene töö. Õigem oleks küll öelda et harjutamine. Pole juba ammu-ammu tikkinud, kunagi sai mitu patja valmis tehtud ja ausalt öeldes on kaks lausa aastaid poolikutena seisnud. Pilt on valmis, aga kuidagi ei saa tausta tehtud. Ega hetkel ka need plaanis pole, plaane polegi... Aga detsmbrini veel veidi aega on kah. Ma saan iseenda petmisega ikka jube hästi hakkama.


Eile õhtul peeglisse vaadates (ma tõesti vahel vaatan peeglisse ka), sai mul blondist peast villand. Niisiis, tänasest hommikust olen pruunide juustega, blondiin jäi minevikku. Ma kohe pean aegajalt värvi muutma, naine, edevus on sinu nimeks. Minu puhul kehtib täiega.

Pühapäeval on harjukate kokkusaamine, teki kokku heegeldamine. Eks näis kas kogun julguse kokku ja lähen ka. Mitu korda olen plaaninud, aga kohale ei jõua. Minna pole ometi kaugele vaja, üle raudtee lihtsalt. Arg olen ka veel. Samas, ega ma tekki heegeldama ei sobi, ei tule mul see töö hästi välja. Vabandusi leian ikka hulgim kohe. Tekid tulevad aga iga kord fantast ilusad, nii ema kui isa omad. Projekti vedajad Mari Marike ja Fredy teevad suure töö ära, sügav kummardus nende ees. Tublid olete!

Sokkide eri

Vahepeal on 1. september mööda saanud. Taas kooli. Liisbet, mitte mina. Sel aastal ta isegi tahtis minna, kuigi ei meeldi talle need hommikused ärkamised. Tunnid algavad juba kell 8. Aga eks see ole vist enamuste koolilaste probleem.
Neljas klass. Kiirelt läheb aeg küll, eriti kui kogu aeg on tegemist ja ringi siblimist. Lubasin kodus et vaatan oma päevad ümber ja vähendan koormust. Hakkan rahulikuks, vähemalt üritan.


Kuna sügis on käes, seda aknast välja vaadates, siis tegelen mina ka talvevarudega. Sokid. Fantastiline Harry Potteri lõng Ron ja Liisbeti põlvikud. Küll mulle meeldib see lõng ja kõie parem ongi neist tavalisi, ilma mustrita sokke kududa.



Järgmiseks Lupin ja muster Andrea oma. Ravelrys tasuta saadaval. Minu meelest kaob muster värvidesse ära.



Sama muster, aga lõng Selveri laadapäevadelt kunagi ostetud. Liisbeti soovil.


Nädalane puhkus saab ka kohe läbi ja jälle tööle. Mandlid jäid ka kurku edasi, enne oppi tuleb angiin välja ravida, nii öeldi. Uut aega ei olegi veel pannud, vaevalt et nüüd ainult pool aastat järjekord on. Samas, kes ütleb et ma sel ajal jälle angiinis ei ole? Nagu nõiaring, kuidagi ei saa välja. Aga ega vingmine ka ei aita, pea püsti ja edasi. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Teine piltiderohke postitus ühe õhtu jooksul. Järgmised ruudud. Järgmisse salli läheb 5 pluss serv pluss äärepits. Tegelikult on roheline värv ilusam kui pildilt paistab, valmistöö pildi teen õues, siis korralikumad värvid. Lõngaks Knit Witch Yarni 100% Superfine Alpaca. Pärlid 6,0 jaapani klaaspärlid. Valmis on kolm ruutu ja veidi neljandast. Viienda mustert veel pole, varsti. Suurest laiskusest koon kohe kõik ruudud üksteise külge, ei tule mul see ühendamine ilus.




Nüüd veidi kekutamist. Raha sain raisata jälle. Susa, armas inimene saatis mulle Harry Potteri lõnga, pildil vaid üks, teine pooliku sokina. Fännan Potterit, raamatud kõik riiulis ja loetud, filmid olemasolevad vaadatud ja DVD olemas.


Siin ongiminu poolikud tegemisedsokid ja Haapsalu sall. Millal valmis saavad, seda küll ei tea. Sokid varsti, aga sall.....


Kaks suurt sõpra, hetkel magab üks kapiotsas ja teine vaatab Simpsoneid saksa kanalilt. Parajad huligaanid mõlemad.


Liisbet üritab ka kududa, valis kõige ilusamad vardad välja ja alustas. Oleks seda püsivust veidi rohkem. Aga algus on tehtud, eks näis mis edasi saab.

Blue Quartet

Summer Squares grupis sain valmis järgmise projekti. Blue Quartet. Mõnusalt suur ja kasutusse läheb tekina. Liisbetile nii meeldis et tahtis seda endale, ei lubanud kellegile anda. Ta lausa naudib mul poseerimist.

Lõngaks sel korral puuvillane Snappy Ball ja äärepitsiks sai üks tundmatu, samuti puuvillane. Alguses oli plaan teha ühe värviga, kuid mu nõuandja Liisbet arvas teisiti. eks ma võtan teda ikka vahel kuulda kah. Tumedam värv tegi teki kohe palju rõõmsamaks. Andreal on ka kahe värviga, aga veidi teisiti jaotatult.


Mõõtudelt 120x120 cm ja kaalub tekk 493g. Hetkel veel käimas kaalulangetus, september 21 lõppeb. Ega ma eriti nüüd langetanud polegi, aga juurde kah pole tulnud. See ongi peamine.

Nagu näha võib sallina ka kanda, mõnusalt soe sellel külmal sügisel.



Külmade ilmadega sainvalmis ka ühe ponso, plaanis oli juba ammu kududa, lõngki oli olemas. Vahest on haigusest kasu kah, sain kududa segamatult. Muster alguses võetud Käsitöö ühest vanast numbrist, vist 2006 omast. Alläär pidi tulema kolmnurk, aga lõpus segase peaga suutsin ikka miskit ära vusserdada ja selle kus vea sisse tegin avastasin alles siis kui juba narmad ka küljes olid. Ega siis enam harutama ei hakkanud, ei meeldi mulle üldse narmaste tegemine, kuidagi ei saanud neid ühepikkuseid. Kaalu langes 339g.



See ilus roosidga pilt on tehtud Saaremaal, Kuressaares. Loodetavasti suudan lähiajal pildid ka ära sobrada ja mõned siia kah riputada. Igatahes oli tore nädalavahetus. Saaremaal on tõesti imeilus.

Raamatud.

Kuna Andrea oma blogis meie raamatuid nii ilusasti kiitis, siis tekkis mul ka tahtmine oma uuematega kekata.
Kihnu Roosi Kindakirjad.
Alguses on mõned read Roos elust, sellest kuidas ta käsitööd tegema hakkas. Tema käsitöökogust ja sellest kuidas raamat valmis.


Õpetus kuidas kududa Kihnu kinnast. Väga hästi seletatud.


Lisaks muidugi palju palju mustreid. Igal kirjal oma väike lugu juures. Suurt elevust tekitas üks mõistatus. (Olgu siinkohal öeldud et mul tööl kõik mehed) Püksis kasvab, Allapoole ripub, noored teda ihkavad, vanad vihkavad? Vastus on pähkel muidugi, huvitav mida küll teie arvasite....


Roosi emalt saadud õpetussõnad sain mina oma vanatädilt, tänu kellele ma täna käsitööd teengi. "Tüdruku käed ei või kunagi seista". Nüüd ma lausa naudin käsitöö tegemist, lapsena mitte eriti. Mäletan et heegeldasin küll igasugu linikuid ja pitse, aga siis läks päris mitu aastat kui mu käed seisid. Kahjuks unustasin õpetusõnad ära. Ma pole just kuigi hea õpetaja, kuid loodan et Liisbet ka tulevikus oskab midagi oma kätega teha. Huvi tal ju on. Nüüd ootan uut raamatut "Kihnu Roosi elu kirjad"


Eesti sokikirjad.


Taaskord alguses ajaloo tutvustus. Kui vanasti olid moes jämedad sääred, siis praegu küll vastupidi. Mida peenem seda uhkem. Eks kulub vähem lõnga ja kiiremini saavad sokid valmis ka. Õpetus kuidas kududa.


Ja mis kõige tähtsam, imeilusad värvilsed kirjad.


Lõppu veidi käsitööd kah. Järjekorras juba seitsmes ruut. Nüüd olen neli ruutu kokku kudunud ja servamuster võib alata.


Homme on suur ja uhke Madonna kontsert Tallinnas. Suured massid taaskord liikvel. See jääb õnneks minust kaugele ja ega ma ausalt öeldes fänn polegi. 12.08 on aga jalgpall, brasiillased tulevad meie omi klobima. Ma olen lihtsalt realist, eks ma tahaks ka rohkem omade võitu. Vot kogu see möll toimub juba mu akna all. Mine tea, võib vabalt juhtuda et oen ise ka staadionil kohal. Vahepeal ootab mind aga Saaremaa, varsti, juba õige varsti