Wednesday, December 27, 2017

Aasta 2017

Pühade kiirus on möödas ja hea aeg istuda maha ja vaadata korraks tagasi, olgugi, et mööduvale aastale tagasi vaadata kohe üldse ei taha. Liiga raske ja valus on olnud, samas ka väga õpetlik aasta.
Aasta esimestel kuudel võtsin end kokku ja andsin tööl lahkumisavalduse ja seda nii, et uut kohta veel ei olnudki. See oli suur julgustükk, aga risk oli seda väärt.
Jaanuar oli meil kodus lõngavärvimise kuu, päris põnev oli värvide mängu jälgida, lumivalgele jäid kirkad värvid ja naturaalvalge veidi kahvatum. Meie potis keesid lõngaga koos munavärvid ja torts äädikat.



Lõnga kerimine on üks päris vahva töö, nii arvab Ramses.


ja sellest kirjumirjust sai ometigi üks kampsun, aga valmis pilt on vist jäänud tegemata.


Kevadega algas minu elu kõige raskem periood, mis lõi mu elu kildudeks. Keemiaravi lõpp ja teadmatus minu jaoks, tema ju ise teadis aga kahjuks varjas olukorra tõsidust. Mitmel korral üritasin rääkida, nägi ju, et kõik ei ole nii nagu ta väidab olevat, aga ta ei lasknud. See teeb minu jaoks aga olemise veel raskemaks.
Sellesse aega jäävad minu viimased kokku seatud mustrid:
Varjulilled, mille ristiemaks sai Tiina


ja Igavene Armastus, mis valmis vaid paar päeva enne lahkumist.....



Need mustrid sain veel skeemideks ja salvestatud. Edasi tuli kriis, süüdistasin nii teda kui ennast. Selles, et ei hoolinud piisavalt, et tõtt rääkida ja selles, et ma ei taibanud ise tõtt ja lubasin endale valetada. Terve maailm oli halb ja paha. Hetkel tagasi vaadates saan aru, et kõige raskem on Ramsesel. Tema ootab oma issit tagasi: ta on juba nii kaua ära olnud ja mina ju igatsen teda. Veel eilegi avaldas soovi issiga kahekesti koju jääda, siis pidavat neil nii lahe olema. Korra tundis ta hirmu, et ilma issita ei saa tema ju suureks kasvada. Samas on selle raske aastaga saanud selgeks kes on sõbrad ja kes seda äkki enam olla ei soovinud. Saan aru, tihti ei oska inimesed midagi öelda ja kuidagi olla. Väga vale on öelda, et võta ennast kokku, sul on lapsed või sa oled tugev ja saad hakkama. Ega ma ei teagi mida öelda, räägi kasvõi ilmast ja näita, et oled olemas, ka halval ajal.

Unetutel öödel aina kudusin ja kudusin..... kirjud rätid ja sokid ja pisikesed papud.... kõrvale kuulasin ERRi kuuldemänge ja järjejutte, ikka selleks, et mõtted välja lülitada, Midagi uut pole ma siiani suutnud luua.





Sügisel sain palve kududa meeste põlvikud, Norramaale. Villasest 8/2 lõngast number 2 vardaga. Sääre pikkuseks pidi olema 65cm. Esimese paari kudumine võttis parajalt aega, panin õhtu lapsed magama ja alustasin kudumist, ühtäkki tundsin, et vasak käsi jääb kuidagi kangeks ja unine Ramses tuli emmet otsima. saatsin lapse uuesti voodisse ja vaatasin kella, aeg käis juba neljandat hommikutundi. Sellised hullused on mind sel aastal tabanud. Uue paari lõng ootab kodus ja ootab vardaid. Taas minu jaoks uus huvitav kogemus.


Korra avaldas Ramses soovi kuduma hakata, tegelikult oli sel hetkel mul küll käes heegelnõel, Kole keeruline oli.


Sel aastal avastasin ma enda jaoks taas rongid. Tööl käia häsi mõnus ja mugav


ja suvel jõudsime korraks ka Viljandisse, magusate maasikate ajal.


Ees on ootamas uus ja ka keeruline aasta, mõned asjaajamised mida enam ei saa edasi lükata, otsused mis tuleb teha ja kuidagi pean  oma elu taas paika saama. Aga kindel on sellele vastu minna teadmisega, et minu ümber on selliseid inimesi, kellele võin alati loota, nii heas kui halvas. Aitäh kallis Marit, et olemas oled!
Kaunist jõuluaja jätku ja toredat vana-aasta ära saatmist! Hoolige oma kallitest ja püsige ikka terved!

Sunday, November 5, 2017

Norra põlvikud.

Tundub küll uskumatu, aga ühte paari põlvikuid koon juba terve kuu. Ausalt küll on hetkel kolmas sukk varrastel, teine sai pea valmis kootud ja siis avastasin, et üks rida kus on vaheldumisi pahem ja parem, olin kudunud kõik pahempidi. Mis seal ikka, vardad välja, lõng uuesti keraks.
Tegemist on siis Norra meeste põlvikutega, vardad number 2 ja lõng Norra villane 50g/160m


Hästi põnev kudumine, alguses küll kahtlesin kas saan hakkama, aga põnev on ja mis seal salata, lihtne. Tuleb ainult vaadata, et ette antud pikkus ja laius klapiksid.



Kudumise kõrval saime täna kodu ka korda tehtud ja lumehelbed rippuma seatud. Jõulud sammuvad kiirelt lähemale ja lähemale. Punased kaunad ka riputasin kuivama, oma põõsalt kõik.


Kohtumisteni!

Saturday, September 9, 2017

Soojade sokkide aeg

No on ikka pikk vaikus siin olnud! Vahepeal on ka palju juhtunud.....
Aga kudumine on ikka see mis ka raskel ajal aitab hakkama saada. Ja kudunud olen ma päris palju, lihtsalt pole just eriti jutukas olnud.

Tänasel vihmasel ja hallil päeval on hea soojas toas mõnuleda, Ramsesega toimetada (Liisbet tegeles töö tegemisega) ja vahepeal lubati vardad ka kätte võtta. Vana muster, uus lõng. Dropsi uus sokilõng Nord: 45% alpakat, 30% polüamiidi ja 25% villa. Vardad 3,0


Sokilõngadest minu uus suur lemmik, ühed lillad sokid olen juba valmis kudunud sellest ja nii mõnusad pehmed jäid. Ramses tõmbas paljaste varvaste otsa ja oli nii rahul, et tahtis kohe endale ka saada. Täna aga siis valge lõng varrastel ja kindlasti saab edaspidi nii mõnigi värv veel sokkideks ära kootud. Värvilist saabuvat sügist ja hoidke ikka jalad kuivad.

Sunday, January 29, 2017

Nädalavahetus lastega.

Kaks vaba päeva, nii mõnus! Lapsed ootasid ka põnevusega, sai lubatud, et võtame kõik koos midagi lahedat ette. Lõngavärvimise mõte on mul tegelikult juba mõnda aega olnud ja kui köögis sahtleid koristades avastasin portsu munavärve, siis oligi õige aeg asi teoks teha.
Lõngad jõudsid ka õigel ajal poodi, 4 tokki lumivalget Florat sai endale ostetud ja 2 tokki Fabelit oli kodus juba sokkideks saamise ootel.
Tokist vihti kerimine oli Ramsesel põnev tegevus ja siis saigi pott tulele.



Värvid valisid kumbki ise, Ramses ees ja Liisbet neid mis järgi jäid.
Kuivama said nad nii


 Kõik olid põnevil, et mis siis ikkagi välja tuleb, oli see meie esimene värvimine, aga pole paha.
Hommikuks olid lõngavihid kuivad ja taas sai Ramses kerida. Korra küsis: emme, miks me siia lõngapoe teeme?
Nii sai kasutada lapsi, et tegeleda oma hobiga. Mina olen rahul ja avaldati soovi veel värvida, eks näis.


Friday, May 20, 2016

Leitud roosa.

Olen suutnud hoida joont, et üle kolme pooliku töö mul ei ole, aga võta näpust, tööl koristades leidsin paar seisma jäänud poolikut.
Kampsun roosast Angora2st, lõng topelt ja vardad 4,5. Kehaosa poole peal, üks varrukas valmis ja teine alustatud, ning millegi pärast on jäänud seisma. Usutavasti tuli talv, kiire aeg, vahele ja nii see kudum kappi seisma jäigi. Silma alt ära.



Täna sattus FB ringlema üks lahe pilt, just nii juhtubki. Hakkad ennast rahulikult voodisse magama sättima ja siis äkki tuleb mingi uus idee ja uni ongi läinud. Võtad aga lõngakera ja vardad kätte ja.... Aeg ajalt jääbki tunne, et lõngakeral hakkas kapis igav ja Sinu öö jääbki mõne tunnikese võrra lühemaks.


Tuesday, April 26, 2016

Salajane tekk

Teisipäeva õhtu ja plaani päraselt paar tundi heegeldamist. Veel viis ruutu juures lillede kogus. Tegemist siin endiselt Dropsi salatekiga ja lõngaks Safran. See lõng hakkab mulle järjest rohkem meeldima.
Viies vihje:


Ja siin nad kõik koos, 21 ruutu. Eelmise nädala vihjest tegin vaid ühe ruudu, ei kõnetanud mind see õieke ja rohkem ei teinud.


Nüüd siis lõngad ja nõel nädalaks ootele, eks siis mis edasi.

Saturday, April 23, 2016

Lilleline rätt.

Juhtus nii, et saigi alustatud räti kooskudumist FB Wool and Woollen pitsikudujate grupis. Selles grupis koome oma rätte ainult Wool and Woollen poest ostetud lõngast. Minu esimene kirja pandud, või õigemini olen kirja panemas. Skeemid on olemas ja kudumine käib. Hetkel tundub mulle, et muster on veidi keeruline.

Vihje 1


Reedel sai antud ka juba teine vihje


Kolmas vihje ilmub järgmisel reedel. Kokku on 4 vihjet räti põhimustriga ja 1 vihje äärepitsiga. Seega väga pikale see kudumine ei lähe.
Lõngaks on Kid Mohairi ja siidi segu imepehme Reine II Jaapanist ja vardad 3,0