Värvid, palju värve

Sügis, koos imeilusate ja kirevate värvidega. Vaatamata vihmale ja porile on ikkagi ilus. Eriti mõnusaks teeb teadmine et peale sügist tuleb talv, minu lemmikuim aastaaeg.
Vahtralehed on nii lõpmata ilusad et kohe tuleb neid korjata. "Käsitöös" olid vahtralilled, meil Liisbetiga valmisid pühapäeval sellised iludused. Ainuke probleem on Miki, talle kohe väga maitsevad veidi kuivanud lehed, aga las sööb, need lilled ju kaua ei püsi. Tegemise rõõm.






Vahepeal jõuan salle kah kududa. Kiire on, tööl, ühistus. Eile avastasin et olen oma pööripäeva rätti kududes vea sisse teinud, kuidas ma ei armasta harutamist. Öösel suutsin vea ikka ära parandada (loe harutada) ja nüüd jälle edasi.
Kodune arvuti ütles taas üles, juba kolmas läpakas. Midagi on ikka väga valesti, või olen mina seal arvuti taga vale. Tööl saan hakkama, kodus mitte. Loodetavasti saan Andreale pildid ikka saadetud, niipalju aega tööl ikka leian. Kontrollid on käinud (tsirkus mu meelest), täna käis Kanal2 filmimas (vaadake 17.10 "Hooaega"), suurem kiire hakkab otsa saama. Nüüd lõuna ja siis tööle....

Poolikud sõrmikud

Sügis nõuab sooje riideid. Sel hetkel kui tegema hakkasin käis Liisbet veel helesinise jopega. Vahepeal on aga ilmad kole külmaks läinud ja hommikul vara kui kooli tarvis minna on ainult mõni kraad sooja.
Väiksed lillekesed on sellel pildil veidi näha, õues ei saanudki korralikku pilti tehtud.


Siin eile ostetud lõngad Pronksi poest.


Kevadine Pööripäev sai eile õhtul alguse ka.


See et ma unetu olen on ammu teada, aga kahjuks ei ole telekast küll öösel miskit näha. Eile vaatasin Travel&Living kanalilt Miami Tatoosalongi tegemisi. Tahan endale ka veel ühte, ainult pilti ei ole siiani leidnud. Oma ilusa suure pantriga olen väga rahul, kevadel lasen värvid uueti üle teha.

Sügisesed tormid on kätte jõudnud. Mõnus on toas soojas istuda, juua tulist teed ja kuulata kuidas tuul ja vihm väljas möllavad. Ma armastan tormi! Selline oli eile pilt kui Liisbetiga jalutamas käisime.


Nüüd korraks Facebooki, akvaarium vaja puhastada ja kalad toita. Võibolla farmis ka miskit teha ja siis kuduma. Dark Star seisab riiulis, ootab pärleid. Helmehaldjast on õiged otsas, nüüd ei teagi mis edasi. Summer Squares kestab ka veel, olen 2,5 ruuduga maha jäänud. Sallid ja rätid on mu jälle vallutanud....

Fern Garden

Lõng 100% Alpaca.
Muster Andrea varrastest. Müügis Ravelrys.
Vardad 3,5
Kaal 66g
Märksõna Nupud. Nuppe on palju, päris palju.

Moe demonstrantsioon.

Alustada tuleb sellest, et ühel ilusal, või koledal, ei teagi enam, avastas Liisbet et tal ei ole midagi selga panna. Kõik pluused on väikseks jäänud. No mis siis ikka teha, paljalt last ju kooli ei saada. Seadsimegi täna sammud linna poole, kuna ammu-ammu pole me Vanalinnas käinud, siis alustasime sealt. Tegelikult kaugemale ei saanudki kui kohe Viru tänaval on Lindexi pood. Hinnad on seal täitsa normaalsed ja sinna me jäimegi jupiks ajaks kohe. Kõik need pluused ongi sealt ostetud, lisaks veel jope kah.






Samas suures majas kus asub Lindex, on 0 korrusel Pronksi lõngapood. Ega ma ju sealt ka tühjalt ära ei saanud tulla, lisaks minu lõngadele tõime koju ka Liisbetile tikkimise. Super pood, asjalik müüja ja suurepärane valik, karta on et varsti olen seal tagasi...

Igaühe jaoks on kuskil keegi

Juba mõnda aega tagasi tellisin omale www.knitwitch.com lehelt lõnga. Imemõnus, pehme sallilõng. 100% alpaca. Tegelikult on selles süüdi Mary, kes saatis mulle seda lõnga ja ma kohe pidin tellima juurde. Rohelisele leidsin mustri ilma vaevata, aga sinisega tekkis probleeme. Alustasin Haapsalu salli, ei meeldinud ja harutasin üles. Järgmiseks võtsin ühe ruudu, aga ega see mulle ka ei meeldinud. Taas harutama. Nüüd siis lõpuks olen rahul. Tundub et muster ja lõng sobivad kokku.
Fern Garden. Palju nuppe, mustris 5silmaga, mina teen 7-ga.





Tööl, juba teist päeva pärast pisikest puhkust. Väsitav, kui oled harjunud kodus vedelema. Aga õnneks on veel tööd, nii et pole tarvis viriseda. Ja tegelikult on seltskond ka päris vahva, mis viga nii tööd teha.
Marekiga valisime autole värvi, talle meeldib punane....

minule must......

ja valge pildi printisime ka välja. Nii igaks juhuks et võib-olla....

Queen Anne´s Lace.

Täna oli imeilus päikeseline päev, just paras pildistamiseks. Sel korral Liisbet modelliks olla ei tahtnud, on hirmus nohune.



Muster Queen Anne´s Lace
Lõng Merinos Extra Titan Wool 100g/1400m.
Kaalu 42g.
Minu esimene sall nii peene lõngaga. Üllatavalt mõnus oli kududa ja ringvardaid ei läinudki vaja. Lõpp oli küll veidi ebamugav, aga paari rea kudumiseks ma ringvarrastele ka üle ei tahtnud minna. Olen vist mitu korda juba öelnud et Andrea mustrid mulle tohutult meeldivad. Lihtsalt kirja pandud ja ilusad. Tema disainitud salle tuleb veel ja veel.



Viljandi.
Reede lõunaaegu sõitsime Viljandisse. Liisbetil on alati tahtmine kohe maale minna, talle meeldib seal väga. Öö olime küll linnas, aga maale saime ka laupäeval. Sügis on kohale jõudnud, aga päike särab ikka. Vananaistesuvi.

Päevalilled on võimsad, nii pikad.



Kasvuhoones on tomatisaak ka vägev, nagu igal aastal.



Valge klaar oli päris valmis saanud, seest läbipaistev ja magus... Pirnid, astelpaju, mõned ploomid. Aias on sügis ikka päris magus. Kõrvitsadki olid juba päris pirakad. Kahjuks ei tulnud sel aastal meie arbuusidele mitte ühtegi palli otsa, aga üritame järgmisel korral uuesti.
Miki oskas meid jälle üllatada, talle meeldis kaalikate juurikaid närida.

Tikkimismaraton.

Minu esimene töö. Õigem oleks küll öelda et harjutamine. Pole juba ammu-ammu tikkinud, kunagi sai mitu patja valmis tehtud ja ausalt öeldes on kaks lausa aastaid poolikutena seisnud. Pilt on valmis, aga kuidagi ei saa tausta tehtud. Ega hetkel ka need plaanis pole, plaane polegi... Aga detsmbrini veel veidi aega on kah. Ma saan iseenda petmisega ikka jube hästi hakkama.


Eile õhtul peeglisse vaadates (ma tõesti vahel vaatan peeglisse ka), sai mul blondist peast villand. Niisiis, tänasest hommikust olen pruunide juustega, blondiin jäi minevikku. Ma kohe pean aegajalt värvi muutma, naine, edevus on sinu nimeks. Minu puhul kehtib täiega.

Pühapäeval on harjukate kokkusaamine, teki kokku heegeldamine. Eks näis kas kogun julguse kokku ja lähen ka. Mitu korda olen plaaninud, aga kohale ei jõua. Minna pole ometi kaugele vaja, üle raudtee lihtsalt. Arg olen ka veel. Samas, ega ma tekki heegeldama ei sobi, ei tule mul see töö hästi välja. Vabandusi leian ikka hulgim kohe. Tekid tulevad aga iga kord fantast ilusad, nii ema kui isa omad. Projekti vedajad Mari Marike ja Fredy teevad suure töö ära, sügav kummardus nende ees. Tublid olete!