Lembelill.

Algus sai loodud 20. augusti õhtul ja maha kudusin 1. septembri esimestel tundidel.
Lõngaks meriinovill 100g/1400m ja vardad äärepitsil 2,75, aga tundus ikka liiga hõre ja edasi võtsin 2,5

Hästi mõnus ja kergelt meelde jääv muster, ei pea iga reaga mustrilehe järgi haarama. Äärepits oli juba valmis, kui äkitselt taipasin, et oi oi, täitsa parempidiselt kudusin. Pole miskit, selle räti äärepits ei ole traditsiooniliselt ripsis.

Räti mõõdud said 95 x 210 cm. Ei ole hiiglaslik, parajalt suur ja pehme. Ramses ütles, et natuke nagu ämblikuvõrk.
Lembelilled on imeilusad! Muster taas Siiri rätiraamatust.

Valmis üks ja tegemisel kaks.

Suvi ja puhkus ja marjad.... kiire aeg, eksole. Vahepeal olen veidi vardaid ka liigutanud, ei oskagi muudmoodi ja kuumus mulle liiga ei teinud. Otse vastupidi, nautisin meie suve ja nüüd jahedaga on kuidagi kurk kähe ja hääl ka jampsib.
Minu Õnnekirjaga rätt.
Kollane on meriino ja hall siidi mohääri segu. Piltide tegemisega on ikka endiselt keeruline, no ei ole sellist kena ümbrust ja kodust välja ka ei jõua.

Nüüd on pooleli suisa kaks rätti, sinine, taas Siiri rätiraamatust ja valge, millele pean ise lõpu kirja panema. Lihtne see muidugi ei ole, aga olen kindel, et õigel ajal tuleb kõik välja nii nagu vaja.
Üks armas inimene küsis minult, et kuidas ma küll jõuan, aga mulle lihtsalt meeldib kududa. Õhtud, siis kui lapsed magamas on minu päralt ja nii ma koongi. Vahel vaatan telekat kõrvale, vahel kuulan järjejutte, kuidas kunagi. Vahel mõtlen aga niisama vaikuses oma mõtteid, aeg iseendale.
Täna, nautides vaba päeva ja veel ka päikest koos Ramsesega mänguväljakul kudusin ka. Juba lõpusirgel sinine

Laps rahul ja emme ka!
Aitäh!

Pisike roosa.

Suurt juttu polegi vaja, ikka endiselt hävitan koduseid varusid ja lõngapoode ei külasta.
Muster Fragaria Lace Shawl Alina Appasova varrastelt
Lõngaks Reine, mohääri ja siidisegune lõng ja vardad 2,75
Räti mõõdud said sel korral üsna kasinad, 75x150cm

Piltide tegemine on ka endiselt probleemne, ei ole sellist kohta kus kenad paraadpildid teha lihtsalt. Mannekeeni leiaksin, aga vot koht ja aeg, nende kahega on keerulisem.
Täna plaanis uus pitsiline varrastele saada, sel korral veidi jõulisemast lõngast :)
Kohtumisteni!

Kevadekirjaga rätt

Ikka endiselt olen pitside lummuses ja ikka veel neid värvilisi. Kui nüüd päris aus olla, siis on see hea võimalus kapist Reine jääke hävitada.

Kevadekirjaga rätt taaskord Siiri Reimanni rätiraamatust.
Lõngaks valge 100% meriinolõng 100g/1500m ja mündi värvi Reine.

Peale raamlit võtmist ja algussilmuste taas üleskorjamist oli mõnus pehme pitsikuhi laual

Uus on juba varrastel, tegelikult lausa kaks korraga :) ja lõngakapp tühjeneb jõudsalt. Lausa nii, et võin hakata taas uut lõnga ostma.

09.06 on avalikus kohas kudumise päev, ehk WWKIP day, siis huvitav kas Tallinnas ka üritus korraldatakse? ise olen ma küll tööl, aga äkki sobib ka 11.06 kudumiseks? Mida arvate kulla kudujad?

Pärnapuukirjaga rätt.

Kuna pikalt ei ole pitsi kudunud, siis selle räti sain kiiresti valmis, vaid 9 päeva kulus. Kaasa aitasid ka need imelised soojad ilmad, nii mõnus oli istuda mänguväljakul ja kududa, mina rahul ja laps õnnelik. Õnneks ta minuga õues mängida ei taha, seal tegutseb ta ise, toas on aga teine teema ja siis ta mul kududa ei luba. Toas on legod ja raamatud ja joonistamine.......

Muster Siiri rättide raamatust Pärnapuukirjaga rätt.
Lõngaks meriino, 100g/1500m ja vahele särtsuks mohääri- ja siidisegu Reine. Vardad 2,5
Mõõdud sain 90 x 150cm

ja veidi lähemalt

Lõpuks ometi saab päikest nautida ja kelgu võin rahus ära peita.

Uued oskused.

Uus aasta on hooga käima läinud, aga siin pole miskit muutunud. Tasapisi toimetan, töö ja lapsed võtavad oma aja ja muuks suurt miskit aega ei jää. Ikka tasa ja targu.
Uued oskused: minu esimene kahevärviline rätt, ehk, et värvi ja valged nupud.  Pille rääkis, et koob nii ja ma pidin ju ka järgi ahvima.
Lootusekirjaga rätt.
Lõngaks Haapsalu salli lõng 100g/1500m 100% meriinovill ja ReineII bordoo. Vardad alustamisel 5,0 ja edasi 2,5 Päris tüütu oli neid valgeid nupukesi sinna saada, aga tulemus oli seda vaeva väärt.

Nüüd on varrastel, 1,5 varrastel, Viljandi põlvikud uuest imelisest raamatust Eesti silmuskudumine 2 Sukad ja sokid. Juurde juurde tagasi. Hakkasin kuduma ja tundus alguses, et see valmimine on kaugel kaugel, aga lapse und valvates ( oh, ma loodan, et mu pisike poisike rahuneb ka maha ja meie elu muutub veidigi stabiilsemaks) on märkamatult esimese põlviku säär valmis saanud ja seda vaid 5. päevaga. Minu jaoks saavutus, nädal ja põlvik. Annab lootust.

Lõngaks on Dropsi Fabel ja kuna sel lõngal hetkel super hind, sai varuga tellitud. Seega, plaanid on võimsad :) ja 1,5 varras polegi nii hirmutav enam. Samas, sel ööl loodan ma ka veidigi magada, oh need lapsed ja mina teadagi olen paras kanaema. Homme jälle tööle, aga no veidi veel jaksu on :) ja kui telekast midagigi kõrvale tarbida, või ERRi äpist mõnda juttu kuulata....... Oh, ma pean vist ise kuidagi maha rahunema ja katsuma oma mõtted korda saada ja iseendale andestada.....
Seega, kudumine rahustab ja nii koomegi edasi :) Pea püsti ja edasi! Aitäh sõbrad, et Te mul ikka olemas olete ja mind ikka veel välja kannatate!
Kohtumisteni!

Aasta 2017

Pühade kiirus on möödas ja hea aeg istuda maha ja vaadata korraks tagasi, olgugi, et mööduvale aastale tagasi vaadata kohe üldse ei taha. Liiga raske ja valus on olnud, samas ka väga õpetlik aasta.
Aasta esimestel kuudel võtsin end kokku ja andsin tööl lahkumisavalduse ja seda nii, et uut kohta veel ei olnudki. See oli suur julgustükk, aga risk oli seda väärt.
Jaanuar oli meil kodus lõngavärvimise kuu, päris põnev oli värvide mängu jälgida, lumivalgele jäid kirkad värvid ja naturaalvalge veidi kahvatum. Meie potis keesid lõngaga koos munavärvid ja torts äädikat.

Lõnga kerimine on üks päris vahva töö, nii arvab Ramses.

ja sellest kirjumirjust sai ometigi üks kampsun, aga valmis pilt on vist jäänud tegemata.

Kevadega algas minu elu kõige raskem periood, mis lõi mu elu kildudeks. Keemiaravi lõpp ja teadmatus minu jaoks, tema ju ise teadis aga kahjuks varjas olukorra tõsidust. Mitmel korral üritasin rääkida, nägi ju, et kõik ei ole nii nagu ta väidab olevat, aga ta ei lasknud. See teeb minu jaoks aga olemise veel raskemaks.
Sellesse aega jäävad minu viimased kokku seatud mustrid:
Varjulilled, mille ristiemaks sai Tiina

ja Igavene Armastus, mis valmis vaid paar päeva enne lahkumist.....

Need mustrid sain veel skeemideks ja salvestatud. Edasi tuli kriis, süüdistasin nii teda kui ennast. Selles, et ei hoolinud piisavalt, et tõtt rääkida ja selles, et ma ei taibanud ise tõtt ja lubasin endale valetada. Terve maailm oli halb ja paha. Hetkel tagasi vaadates saan aru, et kõige raskem on Ramsesel. Tema ootab oma issit tagasi: ta on juba nii kaua ära olnud ja mina ju igatsen teda. Veel eilegi avaldas soovi issiga kahekesti koju jääda, siis pidavat neil nii lahe olema. Korra tundis ta hirmu, et ilma issita ei saa tema ju suureks kasvada. Samas on selle raske aastaga saanud selgeks kes on sõbrad ja kes seda äkki enam olla ei soovinud. Saan aru, tihti ei oska inimesed midagi öelda ja kuidagi olla. Väga vale on öelda, et võta ennast kokku, sul on lapsed või sa oled tugev ja saad hakkama. Ega ma ei teagi mida öelda, räägi kasvõi ilmast ja näita, et oled olemas, ka halval ajal.

Unetutel öödel aina kudusin ja kudusin..... kirjud rätid ja sokid ja pisikesed papud.... kõrvale kuulasin ERRi kuuldemänge ja järjejutte, ikka selleks, et mõtted välja lülitada, Midagi uut pole ma siiani suutnud luua.

Sügisel sain palve kududa meeste põlvikud, Norramaale. Villasest 8/2 lõngast number 2 vardaga. Sääre pikkuseks pidi olema 65cm. Esimese paari kudumine võttis parajalt aega, panin õhtu lapsed magama ja alustasin kudumist, ühtäkki tundsin, et vasak käsi jääb kuidagi kangeks ja unine Ramses tuli emmet otsima. saatsin lapse uuesti voodisse ja vaatasin kella, aeg käis juba neljandat hommikutundi. Sellised hullused on mind sel aastal tabanud. Uue paari lõng ootab kodus ja ootab vardaid. Taas minu jaoks uus huvitav kogemus.

Korra avaldas Ramses soovi kuduma hakata, tegelikult oli sel hetkel mul küll käes heegelnõel, Kole keeruline oli.

Sel aastal avastasin ma enda jaoks taas rongid. Tööl käia häsi mõnus ja mugav

ja suvel jõudsime korraks ka Viljandisse, magusate maasikate ajal.

Ees on ootamas uus ja ka keeruline aasta, mõned asjaajamised mida enam ei saa edasi lükata, otsused mis tuleb teha ja kuidagi pean  oma elu taas paika saama. Aga kindel on sellele vastu minna teadmisega, et minu ümber on selliseid inimesi, kellele võin alati loota, nii heas kui halvas. Aitäh kallis Marit, et olemas oled!
Kaunist jõuluaja jätku ja toredat vana-aasta ära saatmist! Hoolige oma kallitest ja püsige ikka terved!