Mis teoksil.

Märts saabki juba otsa, aga käsitööd sel kuul ma väga palju teinud ei olegi. Aeg kaob lihtsalt käest. Eks oma osa on ka selles, et üle kahe aasta olen taas tööinimene. Loomulikult on Ramsesest kahju, algas ju temalgi lastehoiu aeg ja Liisbetki peab nüüd rohkem panustama, ikka selleks, et kodune elu taas sujuma hakkaks. Esialgu on keeruline kõigil ja esimene tagasilöökki saadud, Ramses jäi keskkõrvapõletikku ja see ei taha kuidagi taanduma hakata. Esimesel kuul juba olen hoolduslehel kodus, häbi on töökaaslaste ees.

Ramsese nohuga hakkasin kodus otsima lapse villaseid sokke ja selgus tõsiasi, et need on lastehoius. Oi ma olin kuri, no nii raske on laps korralikult riidesse panna! Ei jäänud muud üle kui võtsin vardad ja sooja pehme lõnga ning asusin kiirelt kuduma.

Lõngaks Rowani Angora Haze, tõeliselt luksulik lõng ja sokid imepehmed ning mis kõige tähtsam, laps ei kisu neid jalast ära. Laps rahul ja mina rahul.

Sel kevadel on mul tekkinud tohutu soov kleitide ja seelikute järele, paraku neid mul garderoobis polegi. Vaid üks kleit ja teksad, teksad, teksad..... Vaatasin siis riiulil mitu päeva Norot ja pea oli mõtetest tühi, proovisin üht ja teist mustrit, aga lõpuks sai lõng taas poolile tagasi. Hetkel olen jõudnud niikaugele:

Taaskord pean tõdema, et armastan värve ja armastan Norot......