Hommikune äratus.

Hommik. Väljas hakkab juba valgeks minema. Ramses istub oma voodis ja jutustab vaikse häälega, ju ütleb Jänesele tere hommikut. Mina vaatan kella, 6.34 ja äratuseni on ju veel terve tund aega, lisaks magasin öösel halvasti, kõiksugu hullud mõtted tiirlevad peas ringi, hirmus uni on. Järgmiseks ronib poiss voodist välja ja seisab tükk aega vaikselt minu voodi ees. Mina ei reageeri ikka veel. Nüüd ronib Ramses minu voodisse ja võtan ta kaissu, paar minutit on rahulikult pikali ja siis keerab ennast voodist välja. Kõnnib hämaras toas tasa ringi ja tuleb tiiruga jälle minu voodisse. Nüüd enam kaissu võtta ei lase, istub minu padjale. Järgmiseks tunnen kuidas miski hakkab mul mööda pead ringi sõitma: no nüüd olen juba autoteeks ka. Ramses sahmib mul juuste ja keerutab minu pead ning mina hakkan juba kurjaks muutuma, valus on ju. Teen silmad lahti, et auto ära võtta ja kätte jäävad............ minu prillid! Lapseke arvas vist, et kui emmele prillid ette panna siis ärkab ta ju kindlasti üles. Egas siis midagi, kõva kalli poisile ja ronisingi voodist välja, prillid näpujälgedest puhtaks ja pudrupott tulele. Kell on 6.51 ja äratuseni jäi veel 39 minutit.