Kõigepealt alustasid nad heegeldamisega. Kõik muu läks lihtsalt, aga heegelnõela õigesti hoidmisega oli probleeme. Samas sai talle selgeks ka et kodudes eriti käsitööga ei tegeldagi. Mõned tüdrukud olid tunnis lausa nutnud, koolis ei saa aru ja kodus ei osata ka aidata. Probleem oli ka Liisbeti pinginaabriga, aga mina ka ei saanud aidata, ta on vasakukäeline. Nüüdseks on esimesed piinad möödas. Valik anti kas teha kott või pinal. Liisbet valis koti.
Praegu on neil käsil kudumine. Parem ja pahem on selged. Mis valmistööks lõpuks tuleb, ei tea veel. Lubasingi Liisbetile õpiku tellida Saara kirjastusest. Nädalavahetusel käisime poodides otsimas aga ei leidnud.
3 comments:
Liisbeti heegeldatud kott on väga armas! Tublil käsitöölisel on sama tubli tütreke kasvamas!
Aitäh Triinu. Tegelikult ei ole Liisbetil eriti kannatust ega püsivust käsitööks. Tahab kõike nüüd ja kohe.
Vasakukäelistele abiks on väike googel-moogel "left hand knitting/crochet", annab vasteks lausa youtube videosid. Kolleegi tütrel oli ka probleem, paremakäeline ema oli lõpuks sama ahastuses kui tütar, sest no kuidas sa õpetad, kui ise pole elus päevagi vasakukäeline olnud. Aga videost oli abi küll :) Jõudu tüdrukutele, kott on küll väga asjalik! Minu esimesed eksemplarid nt olid kasutusväärtusest vääääääga kaugel...
Post a Comment