Tänu Muhvile, kes algatas http://www.isetegija.net/ teksade projekti, sain lõpuks ka Liisbeti kuluvad paigatud. Kuidagi õnnestub tal kõikide teksade põlved hõredaks kulutada (vist käpuli Mikit taga ajades). Egas midagi, meisterdasin siis lapid peale. Heegeldamine läks ruttu, aga vat õmblemisega on mul kehvad lood. Üks säär ühel nädalavahetusel, teine teisel ja valmis saigi.
Tegime Liisbetiga kahepeale ühe koti. Mina joonistasin pliiatsiga pildi ette ja Liisbet markeritega värvis ära. See on meie esimene tegemine tekstiilivärvidega. Markerid said ostetud Tiimarist ja peal on et kannatavad ka 60 kraadist pesu. Valge kott läheb ju ruttu mustaks ja eks ta hakkab tihti pesus käima, näis kaua pilt peal püsib. Igastahes taha Liisbet veel joonistada, kuid järgmise tee ta juba algusest lõpuni ise. Ma juba tean milline pilt tuleb, kassid.
Mütsid said tehtud Gregorile. Alumine on küll paras, kuid ülemist veel ei teagi, pole see lapseni jõudnud. Loodetavasti ikka enne suve lõppu jõuame korraks Viljandisse ka. Vähemalt Liisbet lubas minna vahepeal vanaema juurde, eks siis viib mütsi ka ära. 
Endiselt ikka veel pitside lainel. Kui kõik plaanipäraselt läheb, siis need kolm hakkavad täna õhtul Viljandi poole sõitma.
Väike meenutus haigusest. Nii on mõnus ja soe magada küll.
Südame tegi Liisbet oma sõbrannale, Netile. Nüüd tahab teine tüdruk ka sellist ja ega Liisbet kade ei ole. Lubas teha. Südamele panime külge keti koos haagiga, et saaks seda kuskile riputada. Neti oli pannud kohe teksade külge. Tore kui meeldis.